Päästjate vigastuste isoleerimiseks mõeldud isoleerimismantlid on spetsiaalsed kaitseväljakujulised riiad, mis on loodud vigastatud päästjaid edasi kaitsta ning vähendada haavade kontamineerimise ohtu tulekahjukohtadel või erakorralise reageerimise olukordades, kus risk on kõrge. Mantlid on valmistatud vastupidavatest, tulekindlast materjalist, näiteks Nomexi või Kevlari segu, mis suudavad taluda kõrge temperatuuri, särtsi ja sulanud prügi – oluline aktiivsetes tulekahjutsoonides kaitse säilitamiseks. Disain keskendub nii katvusele kui funktsionaalsusele: täispikema ees avaneva stiili ja kindlate kinnituste (nt kõrgetemperatuurikindlad sülid või kinnituskoristega rihmad) abil on võimalik mantlit kiiresti päästjate või erakorralise meditsiinilise personali poolt panna ka segases olukorras. Tugevdatud õmblused ja rebimiskindel kangas tagavad mantli terviklikkuse päästeperatsioonide ajal, takistades mustuse, tuhaga või keemiliste jääkide pääsemist avatud haavadesse. Vedelikukindlus on veel üks oluline omadus, kusjuures veekindel või veepehmendav katkendlik kiht kaitseb haavu tulekahjukohtadel esineva vee, vahtkustajate või muude vedelike eest, vähendades nakkusohtu. Samuti on materjal piisavalt hingav, et vältida üleküllastumist, mis on oluline, arvestades, et päästjad kannavad juba rasket varustust. Nähtavuse parandamiseks on mantlid varustatud kõrge nähtavuse trimmiga või refleksiribadega, mis tagavad vigastatud töötajate hõlpsasti tuvastamise valguse puudumisel, aidates kiiret abi andmist ja evakueerimist. Paljudel mantlitel on taskud erakorralise meditsiinilise varustuse hoidmiseks, näiteks haavakatete või valuvaigistite jaoks, hoides olulisi esemeid kättesaadavaks transportimise ajal. Ohutusstandarditele vastavus hõlmab NFPA 1971 (Standard Structural Fire Fighting ja Proximity Fire Fighting kaitseriiete kohta) tulekindluse ja EN 1486 (Päästjate kaitseriiete – nõuded kaitsemantlite ja pükside kohta) vastupidavuse osas. Neid mantleid kasutatakse sageli ühekordselt erakorraliste olukordadeks, vältides vajaduse dekontamise järele pärast ohtlike ainete kokkupuutumist. Selliste mantlitega varustades päästeosakondi, suurendavad organisatsioonid oma võimekust anda vigastatud personalile kohest abi, vähendada haavade kontamineerimise tagajärjel tekkinud tüsistuste riski ning tagada päästjatele vajaliku kaitse elusid päästvate operatsioonide ajal.